Kuidas ma autojuhiload sain

Alustasin nagu iga teine. Siiki teooria tunnid olid mulle koolis tasuta. Gümnaasiumis läks see õppeainena kirja. Seetõttu ma väga tihti seal olla ei viitsind,poiste keskel. Igav oli kuulata.. Mõtlesin, et omal käel parem õppida. Ostsin igasugu õpperaamatuid kokku. Mingi testi ma ka läbisin koolis, alguses muidugi paar esimest feilisin. Siis sain sõitma. Ja kuna kõik toimus mul sellist ajapausidega, pidin mingi hetk teooria uuesti tegema. Sõidu sain esimese korraga läbi. No selle kooli oma. Kuigi tegin vea! Aga õpetaja andis andeks... kuna „ ah sa ei ole ju siit kunagi sõitnud, see oli nii keeruline koht, ma pole sulle näidanud.“ Aga läbi lasI.

Aga siis tuli teooriat juba väljaspool kooli uuesti teha. Võtsin kätte ja õppisin uuesti. Ja oma 70 küsimust mulle ette söödeti. Mul oli parasjagu see jama, et oli suvi ja ma olin palavikku jäänud ja jube uimane oli olla. Ma üldse olen tõesti harva haige.. Kahjuks vastasin ühe üleliigselt valesti. Tegin 5 viga, aga  4 vist võis olla..kui õigesti mäetan. Mis seal ikka..panin uue aja... Kuskil nädala vms pärast. Ja õppsisin siis veel rohkem, nii et pea valutas. Sõbrad soovitasid magama minna. Ja muidugi ärkasin öösel selle peale, sest mul oli äkki niipaha olla..Oksendasin ja muidugi ma olin jälle palavikus. Aga tagasiteed ei olnud. Ma pidin minema hommikul. Palavikus, aga läksin. Muidugi oli halb olla, aga tuli üle elada. Istusin pingile ja arvuti taha, asusin lahendama. No missasja. Nalja teete ..üle 80 küsimuse ? Selge, keegi tahab mind vist ära tappa. Eks ma siis lahmin. Silmad juba valutasid ekraani vaatamisest poole peal. Mul tekkis tunne nagu ma ei ole enam ühtegi õigetsi vastanud. Ma ei saandki midagi aru. Vajutasin neid valikvastuseid nagu robot, ise samal ajal lootes, et taevast saabub abi. Lõpuks jõudsin lõppu ja mulle vaatas vastu et tehtud ja 0 viga. Selle üle võisin õnnelik olla.

Siis läksin ARKi teooriasse ja tegin seal oma testi ära. Seal ma sain aru et ju ma siis tõesti õppisin end teooriast haigeks ja ei saanudki aru, kuidas mul test nii ruttu läbi sai ja teised veel teevad, mul sai siis kõik tehtud ja küsimused- edasi tagasi 2 korda käidud kui teised alles arvutiekraani hoolikalt jälgisid ja vastasid. Ma vaatasin lolli näoga ringi, sest arvutiekraan oli mul mustaks läinud, et mis kas ei tulegi kiri ette ,et " tehtud" mingi tabel tuli et 0 viga ja 0 viga. Ma ei saand mõhkugi tabellist aru. Kõik oli mu jaoks viie minutiga läbi. Läksin küsisin et“ kuulge et mis nüüd saab ?“ vastati et „nüüd lähete panete end sõidueksamile kirja.“ Siis nagu jõudis kohale, et mul kõik oli tõesti selge ja valmis minema.

Sõitudega hakkas tõeline trall pihta. Oodake vaid kui tee selle loo viimast osa kuulete.

Kuna tegelikult oli mul liiga kergekäeline sõiduõpetaja olnud siis ega sealt head oodata ei olnud. Minu sõiduõpetaja oli tegelikult selline, kes istus terve aeg nina telefonis. Ma ei tea mida ta seal tegi, aga see ei olnud isegi nutitelefon. Saatis sõnumeid või luges uudiseid ma ei tea. Ja siis vahepeal ütles et keera paremale või vasakule. Aga ta oli tore vanamees, kes oli hingelt noor ja kraps  ja selline hakkaja, ainult sõiduõpetajana ta oletas, et kõik on targad ja saavad kohe hakkama. Sõidueksamile lubas ta mind siis kui ma teistest autodest hakkasin mööda sõitma.

Vot ARKi minnes ma feilisingi, kiiruse ületamise ja kollase fooritulega ristmikku ületades. Kahjuks jäi mul nägemata kuskil 30 märk ja lasin 50ga ja mis veel parem, et kiiremini jõuda, ka kollase tulega üle ristmiku. Ja too sell loetles veel mingi ala miljon pisiviga, mida tegin ja pidin kuulama. See sõit sai ruttu otsa. Olin närvis väga. See oli see blond Riho, kelle kohta öeldi et ta arki karmim mees, et ära tema otsa siis eksamil satu, aga sattusin. Jehhoi.

Siis läksin uuele katsele ARKI. Seekord olin nii iseendale, et „Palun kuula mida sulle räägitakse. Tee seda. Muidugi tegin kõike. Sõitsin hästi. Aga „palun keera esimesel võimalusel paremale“ ja booo ühesuunalisse ma keerasin. Ma nägin märki ka, aga hääled mu peas ei lasknud muud teha, kui käske täita. Nagu robot. Pärast ütles too mees, et kahju et ma nii tegin, et tegelikult sõidan väga ilusasti.Ka need nõmme või ühesuunalised tänavad, kus me tagasisõidul tiirutasime.

A ja siis ma mõtlesin, et no krt võtaks ma vahetan sõiduõpetaja ära mingi karmi vastu. Ja tegin seda ja õppisin hästi.

Kolmas kord. Mingi naine oli ARK eksamineerija. Siis platsi peal kondas veel mingi tuleviku liikluse või ark naine, kes kaasa palus tulla.

Tundus, et see ARK eksaminerija ei sallind mind absoluutselt. Kuulduste kohaselt ei salli ta naisi.Tunda oli. Ma kukkusin läbi, sest : „sa ootasid ringil liiga kaua“ Ja kuskil Keilas, kus pidin parkima võtsin ma tema sõnul terve parkla ära. No see oli küll enne kuulmatult naljakas. Ma ju tean, et parkisin ideaalselt joonte vahele, mõlemalt poolt võrdsed jooned J ja kõik super. Olin solvund, et nii öeldi, ega igakord nii hästi parkimine ei tule aga see oli just neist ilusatest kordadest ja sain sellise sõimu osaliseks. Okei läksin saba jalge vahel koju.

Siis oli aeg neljandale katsele minna. Mul oli imelik tunne sees  ja olin arki jõudnud umbes tund varem ja millegipärast ma läksin küsima, et kas kõik on korras. Tuli välja, et mu tervisetõend osutus kehtetuks. Pidin siis avalduse tegema, kuna eksamile mind seekord ei lubatud ilma kehtiva tervisetõendita. Ei lugenud see, et kehtetu oli tõend olnud vaid 2-3 päeva. Selle avaldusega saadeti mind siis arki peapomo juurde. Suht suur mees oli, nagu tõesti.... hmm ümar ja suur... esialgu sõimas ta mul näo täis, et mis ma endast mõtlen...et kuidas ma ikka teiste eludega nii riskin nagu ma jääks kahe päevaga kurdiks ja pimedaks. Ütlesin, et vabandust, ma ei teandud et see kehtivuse kaotas. Siis läksin otsekohe perearsti juurde,läbisin kontrolli ja sain uue tõendi. Sain ka uue aja ARKi. Läksin kohale ja teist korda tuli juba veider tunne sisse,et midagi pole korras. Aga samas mõtlesin, et noh seekord ei tohiks ju midagi valesti olla. Siis uurisin autosid ja minu nime lihtsalt ei olnud kuskil. Aina paremaks läheb. Olgu siis, ma lähen küsin. Näitasin neile lipikut oma ajaga ja siis nad teavitasid mulle et „vabandage aga seda aega ei kantud meie süsteemi“ ja siis prooviti mulle asja heastada ja autojuht leida, aga ainuke vaba ehk too Riho, olevat linnast välja sõitnud ja ei olnd sugugi nõus tagasi tulema. Siis pakuti mulle aga ainukest vaba aega, 2 päeva pärast .. reede kell 16, võta või jäta (elagu ummikud ajee)

Kuna neljapäevaõhtuti käin trennis siis tulen trolliga mööda paldiski mnt koju ja tundus, et oli mingi asi juhtunud. Keegi oli auto alla jäänud ja politsei ei luband trolli, kus ma olen mööda. Laibakott vedeles maas trolli kõrval ja palun... „vaata seda... sul on homme eksam... ära siis närvi mine...“ kõlas mu peas... pärast kümmet minutit sai sealt ka minema. Koju. Head öööd. Maga hästi.

Ja siis saabus eksam. Väga tubli algus. Läksime Õismäele ja Mustakale, sõidan järjekordselt hästi aga ahooozzz geeez mis kramp mu sees.. jube kohe. . esamineerija nägi ka, selgitasin et mis eile teepeal oli ja miks ma selline olen. Siis jõudsime tunni aja pärast arki tagasi ja mul oli hea meel, et kuskil parkima väga ei pidand aga ofc arki jõudes „teeme külgboxi“ ma siis tagurdan ja sõidan teen ära ja siis õppejõud vaatab „ilusti tegid. Aga mispärast sa tagurpidi tegid? Täitsa brünett oled ju, pole nii blond. Oleks saand ju otse ka teha seda.“ Ma naersin ja ütlesin, et olgu. Siis juba pidin auto omale kohale parklasse panema tagasi. Muidugi ütles ta et palun see samamoodi panna nagu enne oli ehk siis tagurpidi ja nurga taha. No geez. Terve parkla on tühi ma võiks otse ju sisse sõita?? Just parkisin sul ju. Aga no see selleks.Äkki elan veel üle. Ja elasingi. Parkisin ilusti. Tüüp vaikib mu kõrval. Okei peaks küsima, et kas sain läbi. „No mis sa arvad vigu ka tegid?“ hmm kuskil „oli vist mingi inimene aga ta oli kaugel ülekäigurajast“ –„ei see ei häirind, aga näita suunatulnd ringil natuke rohkem enne, muidu oled täitsa okei .“ Vms ütles

 Too võtab läpaka ja trükib. Vaikus mitu head minutit. „Sain läbi või“

„Jah“.

JA siis läks 2 aastat mööda, tuli libeda ja keskkonnasõbralik sõit teha. Tegin siis Lagedil sõbrannaga koos. Kahjuks oli mu sõbrannal pohmakas ja see ajas ühe posti alla. Sõidu õpetaja jooksis ta juurde ja hõikas „misssa teed, sa ajasid just koera alla“ ja  mul läks libedalt, kõik oli fun ja lihtne. Ja siis keskonnasõbralik sõit, paraku tegin ma selle sõiduõpetaja enda autoga, mis oli neljarattaveoga...ja automaatkäigukast. Sõit Lagedilt Tallinna. Ja nii saingi ka täisload. Olen rahul oma sõiduoskusega ja teised on ka rahul. Kui vanaema ja vanemad juba rahul on siis või kergemalt hingata ;)