Aitäh kontorirotid, aga mul ei ole teie negatiivust vaja!
On üks asi mida ma ei mõista. Ja need on õhku täis inimesed. Ja neid leidub kõige rohkem kontorites. Olete näinud õhupalli, mis tundub, et see on nii täis puhutud, et see ei pea survele vastu ja kohe nö plahvatab. Paljud kontoriinimesed on täpselt sellised. Mõned käivadki ringi rind kummis, uhkelt oma tiitlinimega, neil on olukord enamvähem, sest palka saavad nad paremini kui nende alluvad. Siis aga ongi need alluvad, kes on tööga üle kuhjatud, stressis ja närvilised --- need õhupallid, kes ajavadki pidevalt auru välja ja niiviisi pinget maandavad. Uustulnukate (nagu mina) vaatavad nad imelikult, sest ma olen teistmoodi, julgen teistmoodi olla, hingan teistmoodi, mõtlen vabamalt. Ma kuulen küll kuidas nad teisi taga räägivad aga oh jumal, ma ei viitsi üldse oma energiat sellistele asjadele panna ja teiseks ma võtan asja väga rahulikult ja ma ei tee kärbsest elevanti nagu neil kombeks ja siis ma mõtlevad, et miks ma vaikne või midagi olen. Aga ma ei viitsi osaleda nende tagarääkimiskoos...